Kui minult küsitakse, millist supervõimet sooviksin omada, siis vastan alati, et sooviksin osata inimeste mõtteid lugeda ja mõjutada. Seetõttu olen alati suurt huvi tundnud inimeste kui selliste vastu- kuidas nad on sarnased, kuidas nad on erinevad ja mis nende mõtlemist või käitumist mõjutab. Üks viis, kuidas paremini inimestest aru saada, on isiksus- ehk profiilitestid.
Millised testid on olemas?
Profiiliteste on väga palju- erinevate loojate poolt, erinevatel eesmärkidel loodud ja erinevate professionaalsuse tasemetega. Üheks viisiks teste omavahel eristada või liigitada on see, et on testid, mis otsivad inimestes sarnasusi ja testid, mis otsivad inimestes erisusi.
Sarnasustele keskenduvad näiteks DISC või Tripod. Sarnasuste otsimisel liigitatakse inimesed ühiste joonte järgi gruppidesse ja analüüsitakse nendele gruppidele omaseid käitumuslikke eripärasusi ning siis võrreldakse teiste gruppidega.
Individuaalsetele erisustele keskendub näiteks WOPI ja OPQ. Siin keskendutakse konkreetselt individuaalsetele tugevustele ja nõrkustele ning võrreldakse indiviide teatud sihtgrupiga. Sellistest testidest võib välja selgitada väga individuaalseid mõjutegureid näiteks motivatsioonile või hoopis läbipõlemisele. Samuti on võimalik välja selgitada, kas inimesel on loomulik vastupanuvõime just teda mõjutavatele stressoritele. Ka võimekustestid on keskendunud konkreetsetele indiviididele.
Miks arvatakse, et profiilitestid on halvad?
Põhjuseid on tegelikult mitmeid. On näiteks mitmeid teste, mis ei põhine teadusel. Samuti saab ette heita üldistamist. Igal testil on ju ikkagi mingi raamistik või loogika ja inimesed oma erisustega ei pruugi sinna raamidesse tegelikult mahtuda. Seetõttu teatud määratud üldistamine on omal kohal. Kahtlane võib tunduda ka see, et paljud testid põhinevad inimese vastustel küsimustikule. Kuid inimest võib suuresti mõjutada tema tuju ja asukoht ja muud tegurid. Probleeme võib tekitada ka olukord, kus ettevõte teeb näidisprofiili mõnele ametikohale, Selle näidisprofiili looja jätab kandidaatide seast välja need, kes näidisprofiiliga üks ühele ei kattu, kuid omavad jooni, mis võiks olla hea lisand just sellele ametirollile.
Kui ma ise esimest korda profiilitesti tegin, siis minul olid järgmised hirmud:
- Kes minu profiilitesti tulemust näevad? Ma ei tundnud isegi ennast sel hetkel veel nii hästi ja tundus väga hirmutav, et keegi teine teab minust nüüd rohkem, kui ma ise.
- Aga kui ma ajas muutun? Mul oli hirm, et nüüd pannakse mind testi järgi mingisse kasti, aga võibolla ma arenen ja muutun ja seda potentsiaali ja arengut siis enam ei nähtagi.
- Enamus professionaalsete testide puhul, tohib testi tõlgendada ainult koolitatud ja sertifitseeritud inimesed. Minu hirm oli, et äkki seda vaatab lisaks ka minu mittesertifitseeritud ülemus ja loeb midagi täiesti valesti välja.
Kuigi need ülaltoodud väited on vägagi põhjendatud, saab testidest väga palju head kasu, kui nendega töötavad koolitatud ja sertifitseeritud inimesed, kes võtavad testide tulemusi ainult indikaatoritena ning lisaks testidele ikkagi ka ALATI keskenduvad konkreetsele indiviidile ka läbi personaalse kontakti.
Minu jaoks on testid olnud kasulikud ettevõtte seisukohast vaadates selle poolest, et testid kiirendavad värbamisprotsessi ja aitavad intervjuuks ja koduülesanneteks paremini ette valmistada. Samuti aitavad testid olemasolevate töötajate kaardistamise läbi luua head individuaalsed arenguplaanid. Testid aitavad ka tugevaid tiime kokku panna, kus on inimesed, kes sobituvad omavahel hästi ning kus on tiimijuht, kes teab, kuidas kõige parem on erinevate tiimiliikmete motivatsiooni parandada ja läbipõlemist ära hoida.
Personaalsest seisukohast tunnen, et osates enam-vähem kaardistada inimese käitumise ja mõtlevisviisi järgi inimtüüpi, suudan ma kiiremini inimesega kontakti luua. Saan ka ennast kohandada nii, et saan end paremini selgitada ja inimest päriselt aidata.
Tagasiside andmine
Korraks sai mainitud tagasiside. Jah, suur probleem minu meelest ongi see, kui ei anta üldse tagasisidet ja saadetakse numbriline tulemus meilile või siis tagasisidet annab keegi, kes ei ole koolitatud. Mõni ime siis, et kuulaja ei tunne ennast ära, ei suuda tulemust vastu võtta ning tulemusena ei usus üldse testidesse.
Tagasiside andmisel tuleks lähtuda konkreetse testi tulemusest, kuid ka potentsiaalsetest eranditest. Sageli soovitatakse lisaks testi tulemusele ka inimest intervjueerida ja läbi lisaküsimuste ning situatsiooninäidete, saadakse paika tegelik profiil. Samuti oskab koolitatud tagasiside andja teha testi tulemusest järeldusi ning vormistada tagasiside ka vastavalt inimtüübile.
Kokkuvõtteks, leian, et inimesed on põhjatud ja meeletult huvitavad. Kui kombineerida erinevaid teste, siis jääb alati veel midagi, mida avastada. Mina, olles testidega kokku puutunud üle 20 aasta, ei leia, et neid vältima peaks. Nagu iga tööriista, tuleb ka neid õigesti kasutada ning alati jätta sisse väike kahtlus, väike võimalus, et inimene üllatab meid.